Mis ajast tuntakse maailmas seda lihtsat aga geniaalset riideeset ning milles seisneb tema fenomen?

T-särkide hegemoonia sai alguse eelmise sajandi esimeses pooles. Kuigi Victoria ajastu lõpp XX sajandi alguses tõi kaasa vabanemise korsettidest ja teistest ebamugavatest rõivastest, ei tea keegi täpselt kes, kus ja millal õmbles kokku esimese alussärgi, mida saaks pidada tänapäeval T-särgi all mõistetava toote esiisaks. Juba 19.sajandi lõpus hakati USA mereväes kandma vormirõivaste all ümarkaeluse ja nööpidega alussärki.

1913 võeti USA mereväes ametlikult kasutusele tänapäevase lõikega T-särk, mille ümarkaelus paistis vormi alt välja. 1930-ndatel hakati T-särk laiemalt tarbima aluspesuna ka rahva hulgas.

Kui ameerika sõdurid II maailmasõjas kandsid vormi all särke, mis olid lihtsa lõikega, kergelt hooldatavad ning mis peamine – mugavad, oli toote, mis tema kuju järgi nimetati T-särgiks (T-Type Shirt), võidukäik otsustatud. Kuumas troopikas alussärkide väel võitlevad sõdurid sattusid ajakirja Life kaanele ning T-särgist sai sümbol, kangelaste ikoon.

Tõelise hoo saigi T-särgi areng sisse sõjajärgselt, millele andis omakorda hoogu juurde muusika- ja filmitööstuse areng 1950-ndatel, kui kuulsad Hollywoodi näitlejad Marlon Brando ja James Dean mängisid filmides oma ajastu kangelasi, kelle riietusstiil oli üllatavalt vaba ning seksikas. Ka eraelus kandsid nad meelsasti T-särki, teksasid ja nahktagi, mille järgi neid aeg-ajalt mässajateks kutsuti.

Ameerika ülikoolid ja spordiklubid hakkasid väljastama oma sümboolikaga T-särke. 1960-ndatel, seoses siiditrüki tehnoloogia arenguga, sai T-särgist universaalne sõnumikandja. T-särk hakkas näitama kuuluvust ja hoiakuid. Eelkõige hipide liikumine tõi kaasa T-särkidel rahu ja armastuse sõnumite edastamise, selle abil reklaamiti oma kaupu, toetati rahu, protestiti rassismi vastu, propageeriti anarhismi. Sealt edasi levis T-särk kiiresti moetööstusesse, reklaamivaldkonda, poliitikasse, kunsti, suveniiriärisse.

Poliitikas hakati kasutama T-särke nii valimiskampaaniates (1960, Kennedy for President), meeleavaldustel ja rahvakogunemistel (I hate apartheid), streikidel, rahvusvaheliste organisatsioonide sõnumite levitamisel (Amnesty International) jne.

Tõenäoliselt kuulsaim poliitiline tegelane, keda on T-särkidel reprodutseeritud, on Ernesto Guevara, rohkem tuntud kui Che Guevara. Tänasel päeval küll peamiselt suveniiritööstuses, 1960 jäädvustatud Che Guevara portreega särke võib kohata pea kõikjal maailmas, kus müüakse suveniirsärke. Suveniirsärkide laiem levik sai samuti alguse Ameerikast. 1976 töötas kunstnik Milton Glaser välja logo "I love NY", kus sõna love on asendatud südamega. See sai kiiresti Ameerika sümboliks ning on üks populaarsemaid ja enim kopeeritud sõnumeid T-särgi ajaloos (I love Paris, I love London jne).

Üks esimesi reklaami otstarbega T-särgi kampaaniaid tehti Ameerikas 1939.aastal filmitööstuse poolt, kui kompanii Metro-Goldwyn-Mayer mõistis T-särgi suurt potentsiaali reklaamikanalina. Särke kasutati ühe esimese värvifilmi, hiljem kultusfilmiks saanud Wizard of Oz (Võlur Oz) lansseerimisel. Kummalisel kombel möödus rohkem kui paarkümmend aastat, enne kui suured firmad võtsid T-särgi laiemalt kasutusele oma reklaamikanalina. Alles 1960-ndate keskel hakkasid paljud firmad (Martini, Xerox, Cinzano, Playboy, Marlboro, McDonalds jne) Ameerika suurima õlletootja Budweiseri eeskujul särkidele trükkima oma firma logosi. Peatselt algas ka jäljendamine, näiteks Pepsi üritas teha midagi sarnast, nagu oli Coca-Cola "Enjoy" T-särk.